VEEÖKOSÜSTEEMID: ÜLDISED MÕISTED
Magevesi - looduslike veekogude vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5 ‰ (promilli ehk tuhandik osa). Magevesi on lahus, mis sisaldab lahustunud gaase (hapnik, süsihappegaas, lämmastik, väävelvesinik), mineraalsooli, orgaanilisi aineid ning tahkeid orgaanilisi ja anorgaanilisi osakesi.
Mageveekogud võivad olla kas: 1) looduslikud - jõed, järved, sood, lombid ja 2) kunstlikud - veehoidlad, kanalid, tiigid või hoopis 1) lentilised - seisuveelised mageveekogud (tiigid, lombid) ja 2) lootilised - liikuvaveelised (jõed, suurte järvede tuultele lahtise ja lainetuse toimele alluva kaldavööndi elupaigad jmt).
Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolsus on 0,5‰ kuni 18‰. Tekib jõe ja merevee segunedes.
Merevesi on ookeanide ja merede vesi, mille soolsus on enamasti 30-40‰.
Mageveekogud võivad olla kas: 1) looduslikud - jõed, järved, sood, lombid ja 2) kunstlikud - veehoidlad, kanalid, tiigid või hoopis 1) lentilised - seisuveelised mageveekogud (tiigid, lombid) ja 2) lootilised - liikuvaveelised (jõed, suurte järvede tuultele lahtise ja lainetuse toimele alluva kaldavööndi elupaigad jmt).
Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolsus on 0,5‰ kuni 18‰. Tekib jõe ja merevee segunedes.
Merevesi on ookeanide ja merede vesi, mille soolsus on enamasti 30-40‰.
JOONIS 4. Kompensatsioonisügavus, afootne ja eufootne tsoon veekogudes.
Kompensatsioonisügavus e. kompensatsioonipunkt - see on veehorisont, milles fotosünteesi ja hingamise intensiivsus on tasakaalus, s.t. võrdsed. Harilikult ulatub kompensatsioonisügavusse umbes 1% päikese-valgusest. Sügavus sõltub aastaajast ja muutub vee värvusega, pilvisusega jne. Madalais veekogudes kompensatsioonisügavust ei ole. Ülalpool seda on piisavalt valgust netoproduktsiooni tootmiseks - eufootne tsoon e. epipelagiaal. Sellest allpool afootne tsoon ehk profundaal. Kirjeldatud mõistete omavaheline seos on kujutatud joonisel 4.
Hüdrosfäär - vees olev elukeskkond, mis jaguneb elupaikadeks ehk biotoopideks, millest igaüks hõivatakse erinevate liikide poolt ja seal kujuneb antud biotoobile omane elukooslus. Erinevate vete mahtu vt. tabelist 1.
Hüdrosfäär - vees olev elukeskkond, mis jaguneb elupaikadeks ehk biotoopideks, millest igaüks hõivatakse erinevate liikide poolt ja seal kujuneb antud biotoobile omane elukooslus. Erinevate vete mahtu vt. tabelist 1.
TABEL 1. Maakera veevarud, millest laias laastus 95% on soolane vesi ja 5% magevesi Iga kategooriat saab iseloomustada veel veevahetuse intensiivsust näitava parameetriga, mida nimetatakse viibeajaks. Näiteks on maailmamere keskmine näitaja 2600 aastat, järvedel 10 aastat, aga atmosfääriveel umbes 10 päeva.
|