ELUVORMID JA OLELUSKESKKOND
Kõige rohkem rakendatakse eluvormideks liigitamist taimkatte uurimises ning paljudest jaotustest kasutatavaim on C. Raunkiæri kõrgemate taimede liigitus (JOONIS 17), mis lähtub uuenemispungade paknemisest ebasoodsal aastaajal ja mille põhirühmad on järgmised:
1. Fanerofüüdid – maapealsed taimed, mille pungad asuvad püstistel võrsetel, maapinnast rohkem kui 25 cm kõrgusel, maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal (või viimane puudub) (näiteks puud, põõsad, puitliaanid, epifüüdid, tüvesukulendid).Epifüüdidon juurteta “õhutaimed”, taimed, mis kasvavad teiste taimede peal (näiteks troopilised orhideed) ja kuuluvad ka fanerofüütide alla.
2. Kamefüüdid– “pinnataimed”, mille uuenemispungad on ebasoodsal aastaajal maadligi (kuni 25 cm), osa maapealseid osi talvitab (näiteks pohl ja puju).
3. Hemikrüptofüüdid – mitmeaastased taimed, mille uuenemispungad paiknevad ebasoodsatel aasta-aegadel maapinnal või mulla pinnakihis (näiteks maasikas).
4. Krüptofüüdid (geo-, helo- ja hüdrofüüdid)– taimed, mille paljunemisorganid on mullas või veekogu põhjas. Taime maapealsed osad talveks hävivad (näteks sibul, mugul või risoomtaimed; geofüüt (pungad säilituselundites, mullas) – kuldtäht, helofüüt (sootaim) – kaisel, hüdrofüüt (pungad mudas või vees) – vesiroos, vesihernes).
5. Terofüüdid– üheaastased taimed, mille elutsükkel lõpeb ühe aastaga. Ebasoodsa aastaaja elavad üle seemnetena (näiteks paljud rohttaimed).
Rida on mingis mõttes “suurema kohastumise” rida ebasoodsatele oludele. Mõnikord väljendatakse eluvormide osakaalusid (%) mingis flooras, taimkatteüksuses või -vööndis eluvormispektri kaudu. Näiteks võib troopilises vihmametsas olla valdav enamus taimedest fanerofüüdi eluvormist, kuid parasvöötme segametsas on valdavad hoopis hemikrüptofüüdid. Kõrbetes on esindatud pea kõik eluvormid, kuid ca 40% taimedest on terofüüdid jne.
1. Fanerofüüdid – maapealsed taimed, mille pungad asuvad püstistel võrsetel, maapinnast rohkem kui 25 cm kõrgusel, maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal (või viimane puudub) (näiteks puud, põõsad, puitliaanid, epifüüdid, tüvesukulendid).Epifüüdidon juurteta “õhutaimed”, taimed, mis kasvavad teiste taimede peal (näiteks troopilised orhideed) ja kuuluvad ka fanerofüütide alla.
2. Kamefüüdid– “pinnataimed”, mille uuenemispungad on ebasoodsal aastaajal maadligi (kuni 25 cm), osa maapealseid osi talvitab (näiteks pohl ja puju).
3. Hemikrüptofüüdid – mitmeaastased taimed, mille uuenemispungad paiknevad ebasoodsatel aasta-aegadel maapinnal või mulla pinnakihis (näiteks maasikas).
4. Krüptofüüdid (geo-, helo- ja hüdrofüüdid)– taimed, mille paljunemisorganid on mullas või veekogu põhjas. Taime maapealsed osad talveks hävivad (näteks sibul, mugul või risoomtaimed; geofüüt (pungad säilituselundites, mullas) – kuldtäht, helofüüt (sootaim) – kaisel, hüdrofüüt (pungad mudas või vees) – vesiroos, vesihernes).
5. Terofüüdid– üheaastased taimed, mille elutsükkel lõpeb ühe aastaga. Ebasoodsa aastaaja elavad üle seemnetena (näiteks paljud rohttaimed).
Rida on mingis mõttes “suurema kohastumise” rida ebasoodsatele oludele. Mõnikord väljendatakse eluvormide osakaalusid (%) mingis flooras, taimkatteüksuses või -vööndis eluvormispektri kaudu. Näiteks võib troopilises vihmametsas olla valdav enamus taimedest fanerofüüdi eluvormist, kuid parasvöötme segametsas on valdavad hoopis hemikrüptofüüdid. Kõrbetes on esindatud pea kõik eluvormid, kuid ca 40% taimedest on terofüüdid jne.
Loomade eluvorme eristatakse väliskuju, toiduhankimis- ja kulgemisviisi sarnasuse järgi, kuid eluvormideks jaotamine on loomaökoloogias üldiselt vähe kasutusel.
Eluvorme liigitatakse veel ka oleluskeskkondade järgi (täpseid näiteid eksamil ei küsita, siin esitatud võimaluste tajumiseks ja mitmekesisusest pildi saamiseks; JOONIS 18): 1. Elavad ühes oleluskeskkonnas. 1.1. A (õhus) - aeroplankton; hõljuvad passiivselt; 1.2. B (vees) - plankton e hõljum; hõljuvad passiivselt: taimed (fütoplankton), loomad (zoo-plankton), nekton e ujum (ainult loomad) ja krüofüüton – sulavas lumes. |
JOONIS 18.Eluvormid erinevates oleluskeskkondades. Tähiseid vaata tekstist!
|
1.3. C (mullas) - edafon; selles eristatakse eraldi veel: psammon – liivas (peamiselt loomad), endoliiton – kivimipragudes (endoliitsed samblikud).
1.4. D (organismides) – endoparasiiton, siseparasiitide kogum (bakterid, vetikseened, ussnugilised jt).
2. Elavad kahes oleluskeskkonnas korraga.
2.1. A+B - pleuston - hõljuvad veepinnal (lemled, vesipähkel jt), neuston, kinnituvad või kulgevad vee pindkilel (viburvetikad, sääsevastsed).
2.2. A+C - epigeion, valdav enamik maismaaorganisme (kõrgemad taimed, loomad, lehikseened); jagunevad kinnitunuteks ja kinnitumata vormideks.
2.3. A+D - epibion, teistel maismaaorganismidel elavad epibiondid, välisnugilised e ektoparasiidid ja pealistaimed e epifüüdid.
2.4. B+C - bentos e põhjaelustik, veekogu põhja kinnituvaid veesiseseid taimed.
2.5. B+D - perifüüton, veesisestel taimeosadel kesvavad vetikad, samuti veeloomade ja – taimede välisparasiidid.
2.6. C+D - parasito-edafon – maa-aluste taimeosade ja mullaorganismide välisparasiidid (valdavalt seened); epiriison – taimejuuri ümbritsevad organismid (peamiselt seened ja bakterid).
3. Elavad kolmes oleluskeskkonnas korraga.
3.1. A+B+C - veekogu põhjas juurduvad veest väljaulatuvate lehtedega veetaimed jmt.
1.4. D (organismides) – endoparasiiton, siseparasiitide kogum (bakterid, vetikseened, ussnugilised jt).
2. Elavad kahes oleluskeskkonnas korraga.
2.1. A+B - pleuston - hõljuvad veepinnal (lemled, vesipähkel jt), neuston, kinnituvad või kulgevad vee pindkilel (viburvetikad, sääsevastsed).
2.2. A+C - epigeion, valdav enamik maismaaorganisme (kõrgemad taimed, loomad, lehikseened); jagunevad kinnitunuteks ja kinnitumata vormideks.
2.3. A+D - epibion, teistel maismaaorganismidel elavad epibiondid, välisnugilised e ektoparasiidid ja pealistaimed e epifüüdid.
2.4. B+C - bentos e põhjaelustik, veekogu põhja kinnituvaid veesiseseid taimed.
2.5. B+D - perifüüton, veesisestel taimeosadel kesvavad vetikad, samuti veeloomade ja – taimede välisparasiidid.
2.6. C+D - parasito-edafon – maa-aluste taimeosade ja mullaorganismide välisparasiidid (valdavalt seened); epiriison – taimejuuri ümbritsevad organismid (peamiselt seened ja bakterid).
3. Elavad kolmes oleluskeskkonnas korraga.
3.1. A+B+C - veekogu põhjas juurduvad veest väljaulatuvate lehtedega veetaimed jmt.