VEEKOGUD: TINGIMUSTE JA RESSURSSIDE MUSTRID
Veeökosüsteemides olevaid tingimusi on raske maismaaga võrrelda. Erandiks on ainult rannikupiirkond, troopilised mangroovisalud, korallrifid jmt, mille elustik sõltub sarnaselt maismaaga paljuski kohalikust kliimast.
Avaookean moodustab kontiinumi, kus vesi ja selles lahustunud keemilised ained on ühised üle kogu maailma. Maismaal mängivad rolli päikesekiirguse intensiivsuse erinevused, aastaaegade vaheldumine, vee- ja temperatuuri seosed jmt, mis ei ole ookeanis olulised. Veele omane termostabiilsus teeb ookeani aeglaselt soojenevaks, aga ka aeglaselt jahtuvaks süsteemiks. Vee temperatuur konkreetses kohas ei näita tavaliselt kohalikku kliimat, vaid seda, kust vesi ookeanihoovustega saabunud on.
Täpsema ülevaateni mereökosüsteemide tingimustest jõuad õpiobjektiga järjest tutvudes või võid kohe lugeda siit.
Maakera suurimaid järvi saab eristada ja klassifitseerida nende füüsikaliste tingimuste järgi. Näiteks ekvaatorilähedastes madalamates piirkondades on järvede veemassiiv kihistumata ja ühtlase temperatuuriga, erinedes oluliselt parasvöötme järvede reeglipärasest kihistumisest aastaaegade vaheldudes. Väga olulised tingimuste ja ressursside kujundajad on ka piirkonna geoloogia, veesängi suurus ning kuju, mõjutades eriti vee keemilisi omadusi, mis omakorda on võtmeteguriteks floorale ja faunale.
Ülevaate magevete ökosüsteemidest saate õpiobjektiga järjest tutvudes või kohe siit.
Avaookean moodustab kontiinumi, kus vesi ja selles lahustunud keemilised ained on ühised üle kogu maailma. Maismaal mängivad rolli päikesekiirguse intensiivsuse erinevused, aastaaegade vaheldumine, vee- ja temperatuuri seosed jmt, mis ei ole ookeanis olulised. Veele omane termostabiilsus teeb ookeani aeglaselt soojenevaks, aga ka aeglaselt jahtuvaks süsteemiks. Vee temperatuur konkreetses kohas ei näita tavaliselt kohalikku kliimat, vaid seda, kust vesi ookeanihoovustega saabunud on.
Täpsema ülevaateni mereökosüsteemide tingimustest jõuad õpiobjektiga järjest tutvudes või võid kohe lugeda siit.
Maakera suurimaid järvi saab eristada ja klassifitseerida nende füüsikaliste tingimuste järgi. Näiteks ekvaatorilähedastes madalamates piirkondades on järvede veemassiiv kihistumata ja ühtlase temperatuuriga, erinedes oluliselt parasvöötme järvede reeglipärasest kihistumisest aastaaegade vaheldudes. Väga olulised tingimuste ja ressursside kujundajad on ka piirkonna geoloogia, veesängi suurus ning kuju, mõjutades eriti vee keemilisi omadusi, mis omakorda on võtmeteguriteks floorale ja faunale.
Ülevaate magevete ökosüsteemidest saate õpiobjektiga järjest tutvudes või kohe siit.