SUUR SKAALA: KLIIMAMUSTRID
Elu geograafilist levikut mõjutab oluliselt planeet Maa kalle Päikese suhtes, mis omakorda põhjustab päikesekiirguse intensiivsuse erinevusi erinevatel laiuskraadidel. Kuna ekvaator on Päikese poole kallutatud, siis saavad ka ekvatoriaalsed ja troopilised alad rohkem päikesekiirgust ja on soojemad kui teistel laiuskraadidel asuvad alad (JOONIS 1). Soe õhk hoiab aga külmaga võrreldes paremini niiskust, mis omakorda tõstab troopilistel aladega seotud õhumasside veesidumise võimet. Intensiivne päikesekiirgus soodustab lisaks auramist taimkattest, aga kuna õhk on väga niiske, siis enamus veest kondenseerub ja sajab maapinnale tagasi. Troopilistelt aladelt saabuv õhk on seega suhteliselt kuiv, sest tõuvates vooludes kaotab see kohalike sademetena enamuse oma niiskusest.
JOONIS 1. Maa telje kalle ja tiirlemine ümber Päikese määravad ära maapinnalähedasse atmosfääri jõudva päikesekiirguse hulga. Oluline on ka Maa ööpäevane pöörlemine ümber oma telje. Nende kahe kombinatsioon määrab ära globaalse kliima. Pildil on kujutatud talve põhjapoolkeral - ekvaatorist lõunas on päikesekiirguse intensiivsus maksimaalne ja jõuab maapinnale peaaegu vertikaalselt. |
Troopikas soojenenud (ja lokaalsete sademetega vett kaotanud) õhk jaheneb atmosfääris ja jõuab maapinnalähedaste kihtideni uuesti nii põhja- kui ka lõunapoolsel 30ndal laiuskraadil. Õhumassidel suureneb taas nn veehoidmise võime ja vee 'imamine' toimub peamiselt maapinnalt. Selle protsessi tulemuseks on tõsiasi, et enamus suurematest kõrbemassiividest (Sahaara, Mojave, Kalahari jt) levivad just 30-ndatel laiuskraadidel. Teistsugune auramise-sademete süsteem on 30-60 laiuskraadi vahel, kust nüüd niiskem soe õhk kõrgemale tõuseb ja ühelt poolt põhja- ja teiselt lõuna poole liigub. Õhu jahtudes vajuvad massiivid jälle alla, millega kaasnevad sademed ja niiskem keskkond.
Ookeanihoovustel on kliimamustrile ka väga suur mõju. Lõunapoolkera veed liiguvad vastupäeva ja toovad külma Antarktikast pärit vee mandrite läänekülgedele ning soojad hoovused liiguvad piki mandrite idakülgi (JOONIS 2). Põhjapoolkeral on asi vastupidine - päripäeva liikuvad hoovused toovad arktilise vee mandrite idaküljele ja soojad troopilised hoovused liiguvad piki läänekülgesid. Lõuna-Ameerika idakülje jahe ja kuiv kliima on Antarktikast tuleva Humboldti hoovuse mõjusfääris. Vastupidiselt näiteks Põhja-Ameerika idapoolse osaga, kus soe Golfi hoovus põhjustab sooja ja niiske kliima ning mõjub Atlandi ookeani kaudu isegi Lääne-Euroopa kliimale.
Ookeanihoovustel on kliimamustrile ka väga suur mõju. Lõunapoolkera veed liiguvad vastupäeva ja toovad külma Antarktikast pärit vee mandrite läänekülgedele ning soojad hoovused liiguvad piki mandrite idakülgi (JOONIS 2). Põhjapoolkeral on asi vastupidine - päripäeva liikuvad hoovused toovad arktilise vee mandrite idaküljele ja soojad troopilised hoovused liiguvad piki läänekülgesid. Lõuna-Ameerika idakülje jahe ja kuiv kliima on Antarktikast tuleva Humboldti hoovuse mõjusfääris. Vastupidiselt näiteks Põhja-Ameerika idapoolse osaga, kus soe Golfi hoovus põhjustab sooja ja niiske kliima ning mõjub Atlandi ookeani kaudu isegi Lääne-Euroopa kliimale.
Maa topograafia mõjutab väiksemas skaalas samuti maismaa kliimat. Kui tuul põrkub mäestikuga, siis suunatakse õhuvool ülesse ning jahtub. Jahedamasse õhku mahub vähem vett ning see vabaneb sealt sademetena (nii vihma kui ka lumena) tuulepoolsel mäeküljel. Kui õhuvoolud jõuavad üle mäetipu ja hakkavad laskuma, siis saavad nad soojust juurde ja absorbeerivad vett. See on põhjuseks, miks mägede tuulealused küljed on vihmavaesed. Vaata selle protsessi animatsiooni siit.
Kliimat mõjutavad paljud tegurid ja loovad mosaiigi kuivast, niiskest, külmast ja/või soojast kliimast üle maakera. Selle mosaiigi erinevates laikudes on levinud kindlad taimekoosluste tüübid ehk bioomid. Lisamaterjaliks mõeldud ülevaate maakera bioomidest ja nende levikukaardi leiad siit.
Kliimat mõjutavad paljud tegurid ja loovad mosaiigi kuivast, niiskest, külmast ja/või soojast kliimast üle maakera. Selle mosaiigi erinevates laikudes on levinud kindlad taimekoosluste tüübid ehk bioomid. Lisamaterjaliks mõeldud ülevaate maakera bioomidest ja nende levikukaardi leiad siit.