Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis nende päritolust olenemata on evolutsiooni vältel saanud sarnased kohastumised teatud tingimustes elamiseks.
ELUVORMID VEEKOGUDES (JOONIS 5)
1. Pelagos - avaveeosa asustavad organismid.
2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid: a) fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), b) zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), c) bakterplankton - avaveebakterid. Vaata ka allolevat filmi planktilistest organismidest ja nende tähtsusest!
Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit koos moodustavad sestoni.
3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad).
4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid.
5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid.
6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed).
2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid: a) fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), b) zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), c) bakterplankton - avaveebakterid. Vaata ka allolevat filmi planktilistest organismidest ja nende tähtsusest!
Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit koos moodustavad sestoni.
3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad).
4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid.
5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid.
6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed).
ERINEVATE OMADUSTEGA OSAD VEEKOGUDES
JOONIS 6. Veekogude tsoonid järve näitel.
1. Pelagiaal e. avaveeosa: limnion e. järvede avaveeosa jagatakse vöönditeks (JOONIS 6). Järvedes eristatakse sügavuti: epilimnion - ülemine kiht, kus temperatuur aastaajati suuresti muutub; metalimnion - vastab suvisele temperatuuri hüppekihile; hüpolimnion - temperatuur muutub aastaajati vähe.
2. Bentaal e. veekogu põhi ja selle veekiht. Järvedes jaguneb - litoraaliks - kuni fotosünteesivate taimede leviku alumise piirini; profundaal -ulatub põhjataimestiku alumisest piirist suurima sügavuseni.
3. Eriline keskkond on veel neustaal e. vee ja õhu piirpind.
Huvilistele on mõeldud lisaks konspekt peamiste mageveekogude eluvormidest ja elupaikadest.
2. Bentaal e. veekogu põhi ja selle veekiht. Järvedes jaguneb - litoraaliks - kuni fotosünteesivate taimede leviku alumise piirini; profundaal -ulatub põhjataimestiku alumisest piirist suurima sügavuseni.
3. Eriline keskkond on veel neustaal e. vee ja õhu piirpind.
Huvilistele on mõeldud lisaks konspekt peamiste mageveekogude eluvormidest ja elupaikadest.
JOONIS 7. Ookeani vööndid.
Merekeskkond on vertikaalselt jagatud kaheks tsooniks (JOONIS 7):
1. eufootiline tsoon on kitsas pealmine kiht ookeanis, kus saab toimuda fotosüntees (valgusrohke). Ookeanides hõlmab see 0-150(200) m, sisemeredes 0-50(100) m. Kogu ookeanide koosluste energia on pärit sellest tsoonist.
2. afootiline tsoon, asub eufootilise all. Seal pole fotosünteesiks küllaldaselt valgust. Selles tsoonis elavad organismid saavad energiat tarbides elavat või surnud orgaanilist materjali, mis on toodetud eufootses tsoonis.
Merekooslusi klassifitseeritakse ka sügavuse alusel (JOONIS 7). Tsooni, kus maa saab merega kokku nimetatakse litoraaliks. Litoraalvööndile järgneb neriitiline vöönd, tsoon, mis hõlmab rannalähedast madalmerd. Sellele järgneb okeaaniline tsoon, piirkond, mida iseloomustab suur sügavus. Kõikides nendes piirkondades, vabas vees, mis pole merepõhjaga seotud laiub pelagiaal (veekogude veemassiiv organismide elupaigaks). Merepõhja vööndit eelpoolnimetatud vööndite piires nimetatakse bentiliseks vööndiks. Ookeani põhjapiirkonda, kuhu valgus kunagi ei jõua nim abüssaaliks. See on ookeani ja merepõhja (bentaali) ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmates maailmamere põhja sügavamad alad (sügavus enamasti 2000-5000 m, harva ka sügavam). Abüssaali pindala hõlmab maailmamere pindalast 77%.
Huvilistele on mõeldud lühikonspekt ja filmigalerii maailmamere elustikust.
1. eufootiline tsoon on kitsas pealmine kiht ookeanis, kus saab toimuda fotosüntees (valgusrohke). Ookeanides hõlmab see 0-150(200) m, sisemeredes 0-50(100) m. Kogu ookeanide koosluste energia on pärit sellest tsoonist.
2. afootiline tsoon, asub eufootilise all. Seal pole fotosünteesiks küllaldaselt valgust. Selles tsoonis elavad organismid saavad energiat tarbides elavat või surnud orgaanilist materjali, mis on toodetud eufootses tsoonis.
Merekooslusi klassifitseeritakse ka sügavuse alusel (JOONIS 7). Tsooni, kus maa saab merega kokku nimetatakse litoraaliks. Litoraalvööndile järgneb neriitiline vöönd, tsoon, mis hõlmab rannalähedast madalmerd. Sellele järgneb okeaaniline tsoon, piirkond, mida iseloomustab suur sügavus. Kõikides nendes piirkondades, vabas vees, mis pole merepõhjaga seotud laiub pelagiaal (veekogude veemassiiv organismide elupaigaks). Merepõhja vööndit eelpoolnimetatud vööndite piires nimetatakse bentiliseks vööndiks. Ookeani põhjapiirkonda, kuhu valgus kunagi ei jõua nim abüssaaliks. See on ookeani ja merepõhja (bentaali) ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmates maailmamere põhja sügavamad alad (sügavus enamasti 2000-5000 m, harva ka sügavam). Abüssaali pindala hõlmab maailmamere pindalast 77%.
Huvilistele on mõeldud lühikonspekt ja filmigalerii maailmamere elustikust.